Tervislikke suupisteid kohtab poeriiulitel praegu rohkem kui kunagi varem. Iga teine toode lubab looduslikkust, energiat või tervist ning igaüks neist sõnadest võib tähendada kõike või mitte midagi konkreetset. Inimene, kes tahab tõesti hästi valida, seisab sageli kümnete sarnaste pakendite ees ega tea, mille poolest need erinevad. Vastus peitub peaaegu alati koostises. Mitte pakendi esiküljel ega […]
Toidumärgistus on esimene asi, mida näeme toodet riiulilt võttes. Värviline märk, roheline leht või usaldust äratav tekst võib mõne sekundiga ostuotsuse määrata. Kõik need sõnad pole aga võrdselt tähenduslikud: mõned põhinevad rangetel õigusaktidel ja sõltumatul kontrollil, teised üksnes kontrollimata turunduskeelel. Nende erinevuse mõistmine aitab teadlikumalt valida ega lase pakendikujundusel sinu eest otsustada. „Mahe“ – ainus […]
Supertoit ja immuunsus on kaks sõna, mis käivad turul sageli koos, kuid mitte alati ausalt. Pakenditel väidetakse, et mõni koostisosa „tugevdab immuunsüsteemi“, kuid immuunsüsteem pole lihas, mida saab ühe suutäiega tugevdada. See on keerukas võrgustik, mis vajab pidevalt mitmesuguseid toitaineid. Küsimus pole seega „milline supertoit tugevdab immuunsust“, vaid „millised koostisosad ja kuidas toetavad immuunvastust“ – […]
Tervislikud suupisted ei tähenda ainult kalorite lugemist, vaid ka nutikat viisi vältida ebameeldivat enneaegset nälga enne lõuna- või õhtusööki. Kui soovid kaalu langetada või lihtsalt selle tõusu vältida, pole tähtis ainult see, mida sööd põhitoidukordadel, vaid ka see, mida nende vahel näksid. Üks toitumisspetsialistide levinumaid soovitusi on valida kauakestvat täiskõhutunnet pakkuvaid suupisteid, mitte neid, mis […]
Toidupakendite etiketid oskavad tänapäeval väga veenvalt rääkida. „Suhkruvaba“, „ilma lisatud suhkruta“, „loomulik magusus“ ja „vähem suhkrut“ kõlavad sarnaselt, kuid tähendavad täiesti erinevaid asju. See pole pisiasi: teadlikult oma toidu suhkrusisaldust jälgivale inimesele võib erinevus määrata, kas toode üldse sobib. Nende erinevuste mõistmiseks pole vaja toidukeemiku haridust, piisab mõnest toidumärgistuse põhimõttest. Neid teades muutub ostlemine palju […]
Tervislikud suupisted muutuvad kodus sageli läbirääkimisteks: üks tahab magusat, teine krõmpsuvat ja kolmas lihtsalt midagi kiiresti valmivat. Kui peres on väikseid lapsi ja erinevate toitumiseelistustega täiskasvanuid, võib ühise lahenduse leidmine tunduda võimatu. Teadusuuringud näitavad aga, et perele sobiva suupiste leidmine pole üksnes võimalik, vaid sellel on oluline pikaajaline mõju laste toitumisharjumustele ja kogu pere tervisele. […]
Üha rohkem inimesi valib viimasel ajal gluteenivaba toidu ning mitte ainult meditsiinilistel põhjustel. Paljud märkavad lihtsalt, et pärast leiva, pasta või küpsetiste söömist on raskem olla, neid vältides aga tunnevad end paremini. Põhitoidukordi planeerides tekib aga kiiresti järgmine küsimus: mida süüa vahepalaks? Siit algab osa, mille eest keegi ette ei hoiata: gluteenivabal riiulil on peamiselt […]
Peaaegu iga lapsevanem tunneb seda olukorda: laps on äsja lõunat söönud, kuid juba tunni pärast seisab kapi juures ja otsib midagi magusat. Mitte sellepärast, et ta oleks päriselt näljane – organism tahab lihtsalt veel. Mida sagedamini see ring kordub, seda harjumuspärasemaks see muutub. Maiustused pole siin vaenlane ja keelamine pole lahendus. Tegelik küsimus on teine: […]
Näksimine on üks toitumise valdkondi, kus tehakse päeva jooksul kõige rohkem otsuseid ja ka kõige sagedamini vigu. Mitte sellepärast, et me ei tahaks tervislikumalt süüa. Otsuste tegemise keskkond pole lihtsalt neutraalne: riiulid on täis nutikalt sõnastatud etikettidega tooteid, toitumismüüdid püsivad ning nälg saabub enamasti siis, kui loogiliseks mõtlemiseks pole aega ega jõudu. Nii juhtubki vigu […]
Paljud valivad treeningut hoolikalt, jälgivad selle intensiivsust ja arengut, kuid sellele järgnev jääb sageli vähem läbimõelduks. Süüakse juhuslikult, unustatakse toidu koostis või jäetakse üldse söömata, sest „tuleb õhtusööki oodata“, või haaratakse esimene käepärane suupiste. Pärast koormust on keha aga teistsuguses seisundis kui muul ajal: selles toimuvad aktiivsed taastumisprotsessid. Järgmiste tundide jooksul saadud toit mõjutab otseselt […]
